Kaunist vabariigi taasiseseisvumisepäeva.Tänane ilm oli küll vapustavalt suvine ning seetõttu sai seda päeva tähistatud ka eriti suvise ning maitsva koogiga. Praegusel marjahoojal on lausa kohustus üks selline lihtne kook valmistada ning kindlasti peab sinna sisse ohtralt marju lisama.
Must sõstar on väga väärtuslik ja tervislik põhjamaine vitamiini- ja energiaallikas. Eelistades kodumaist musta sõstart tugevdate oma immuunsüsteemi ja saate olla kindlad, et need marjad on kasvatatud loodus- hoidlikult ja ei sisalda sünteetiliste taimekaitsevahendite jääke. Must sõstar oli ravimtaimena hinnatud juba 12. sajandil. Värskeid ja kuivatatud marju, noori lehti, õisi, varsi ja mahla kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks.
Musta sõstra mahl, lehe- või varretee on heaks esmaseks ravimiks külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, angiini, läkaköha, bronhiidi ja kopsupõletiku korral. Musta sõstra lehtedest ja vartest valmistatud tee soodustab organismi vabanemist liigsest kusihappest, takistades podagra ja kivitõve arengut. Lehti on kasutatud ka reumaatiliste valude vastu. Uuringud näitavad, et musta sõstra lehetee on tervise tugevdamisel sama väärtuslik kui roheline tee.
Musta sõstra lehe- ja pungaekstraktid on tugevad antioksüdandid. On leitud, et must sõstar kaitseb soolestikku kahjulike bakterite (nt salmonella, kolibakterid, stafülokokid) ja seenhaiguste eest.
Näiteks mustsõstra väärtust toidumarjana tõstab bioaktiivsete ainete, sh vitamiinide rohke sisaldus. Kõige rohkem on uuritud C-vitamiini (askorbiinhape) ja flavonoide (antotsüaanid), mis on antioksüdandid ehk oksüdeerumist takistavad ühendid.
Eestis kasvatatavate musta sõstra marjades on 100 g kohta 100-200 mg C-vitamiini, mida on rohkem kui nt acai ja inka marjades. Organismi C-vitamiini vajaduse rahuldamiseks piisab, kui süüa päevas 25-50 g musta sõstra marju või nende hoidiseid.
Musta sõstra marjad on rikkad ka fenoolsetest ühenditest, eelkõige antotsüaanidest. On leitud, et need ühendid läbivad aju-vere barjääri ja toimivad antioksüdantidena lokaalselt ajukudedes, võimendades sellega ajutegevust. Marjade antotsüaanide sisaldus suureneb nende küpsedes, mistõttu tuleks marju korjata siis, kui need on täiesti küpsed.
Täisküpsetes marjades on vähem pektiinaineid ja mahla pressimine sellistest marjadest on tõhusam kui vastselt tumeda värvuse omandanud marjadest. Samas keediste ja marmelaadi valmistamisel võiks kasutada just vastküpsenud marju, milles on rohkem Želeerivate ja säilivust parandavate omadustega pektiinaineid. Pektiinirikkaid marju soovitatakse süüa soolehaiguste, maohaavade, kõhukinnisuse ja ka kiiritustõve korral. Vees lahustuvatest vitamiinidest on musta sõstra marjades veel organismi kasvu ja arengut soodustavat, loote normaalseks arenguks ning vere- loomeks vajalikku B-rühma vitamiini foolhapet: 100 g marjades 2,4–6,7 μg ehk rohkem kui nt virsikus, viigi- ja viinamarjades.
Levinud on seisukoht, et neil, kel on võimalik juua iga päev klaasitäis musta sõstra mahla, pole vaja karta veresoonte lupjumist, liigeste jäigastu- mist ega kõrget vererõhku.
Seega mustsõstrad on tõeliselt väekad marjad ja miks mitte kasutada neid erinevates roogades ja rikastada ka oma magusaid küpsetisi eriliste toitainetega.
Põhi:
150 g digestive küpsiseid
60 g võid
Täidis:
400 g (2 pakki) Otto Vanilje kohupiima
200 ml vahukoort
2 ritter sport valget šokolaadi
170 g mustsõstraid
katteks:
punaseid- ja mustsõstraid
Purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga. Suru küpsisepuru 20-cm koogivormi põhja. Vahusta kergelt vahukoor, lisa vanilje kohupiim ning vahusta kergelt läbi. Sulata valge šokolaad ning sega täidisesse. Lisa mustad sõstrad ning vala täidis küpsisepõhjale. Tõsta külmikusse 4 tunniks kuni üleööks tahenema ning enne serveerimist kata mustade ja punaste sõstardega.
Must sõstar on väga väärtuslik ja tervislik põhjamaine vitamiini- ja energiaallikas. Eelistades kodumaist musta sõstart tugevdate oma immuunsüsteemi ja saate olla kindlad, et need marjad on kasvatatud loodus- hoidlikult ja ei sisalda sünteetiliste taimekaitsevahendite jääke. Must sõstar oli ravimtaimena hinnatud juba 12. sajandil. Värskeid ja kuivatatud marju, noori lehti, õisi, varsi ja mahla kasutatakse mitmesuguste haiguste raviks.
Musta sõstra mahl, lehe- või varretee on heaks esmaseks ravimiks külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, angiini, läkaköha, bronhiidi ja kopsupõletiku korral. Musta sõstra lehtedest ja vartest valmistatud tee soodustab organismi vabanemist liigsest kusihappest, takistades podagra ja kivitõve arengut. Lehti on kasutatud ka reumaatiliste valude vastu. Uuringud näitavad, et musta sõstra lehetee on tervise tugevdamisel sama väärtuslik kui roheline tee.
Musta sõstra lehe- ja pungaekstraktid on tugevad antioksüdandid. On leitud, et must sõstar kaitseb soolestikku kahjulike bakterite (nt salmonella, kolibakterid, stafülokokid) ja seenhaiguste eest.
Näiteks mustsõstra väärtust toidumarjana tõstab bioaktiivsete ainete, sh vitamiinide rohke sisaldus. Kõige rohkem on uuritud C-vitamiini (askorbiinhape) ja flavonoide (antotsüaanid), mis on antioksüdandid ehk oksüdeerumist takistavad ühendid.
Eestis kasvatatavate musta sõstra marjades on 100 g kohta 100-200 mg C-vitamiini, mida on rohkem kui nt acai ja inka marjades. Organismi C-vitamiini vajaduse rahuldamiseks piisab, kui süüa päevas 25-50 g musta sõstra marju või nende hoidiseid.
Musta sõstra marjad on rikkad ka fenoolsetest ühenditest, eelkõige antotsüaanidest. On leitud, et need ühendid läbivad aju-vere barjääri ja toimivad antioksüdantidena lokaalselt ajukudedes, võimendades sellega ajutegevust. Marjade antotsüaanide sisaldus suureneb nende küpsedes, mistõttu tuleks marju korjata siis, kui need on täiesti küpsed.
Täisküpsetes marjades on vähem pektiinaineid ja mahla pressimine sellistest marjadest on tõhusam kui vastselt tumeda värvuse omandanud marjadest. Samas keediste ja marmelaadi valmistamisel võiks kasutada just vastküpsenud marju, milles on rohkem Želeerivate ja säilivust parandavate omadustega pektiinaineid. Pektiinirikkaid marju soovitatakse süüa soolehaiguste, maohaavade, kõhukinnisuse ja ka kiiritustõve korral. Vees lahustuvatest vitamiinidest on musta sõstra marjades veel organismi kasvu ja arengut soodustavat, loote normaalseks arenguks ning vere- loomeks vajalikku B-rühma vitamiini foolhapet: 100 g marjades 2,4–6,7 μg ehk rohkem kui nt virsikus, viigi- ja viinamarjades.
Levinud on seisukoht, et neil, kel on võimalik juua iga päev klaasitäis musta sõstra mahla, pole vaja karta veresoonte lupjumist, liigeste jäigastu- mist ega kõrget vererõhku.
Seega mustsõstrad on tõeliselt väekad marjad ja miks mitte kasutada neid erinevates roogades ja rikastada ka oma magusaid küpsetisi eriliste toitainetega.
Põhi:
150 g digestive küpsiseid
60 g võid
Täidis:
400 g (2 pakki) Otto Vanilje kohupiima
200 ml vahukoort
2 ritter sport valget šokolaadi
170 g mustsõstraid
katteks:
punaseid- ja mustsõstraid
Purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga. Suru küpsisepuru 20-cm koogivormi põhja. Vahusta kergelt vahukoor, lisa vanilje kohupiim ning vahusta kergelt läbi. Sulata valge šokolaad ning sega täidisesse. Lisa mustad sõstrad ning vala täidis küpsisepõhjale. Tõsta külmikusse 4 tunniks kuni üleööks tahenema ning enne serveerimist kata mustade ja punaste sõstardega.
0 comments:
Postita kommentaar